Tööõnnetusele eelnevad sageli ohtlikud olukorrad ja napid pääsemised, millest keegi ei teatanud. Mida lihtsam on teatada, seda rohkem infot jõuab nendeni, kes saavad ohtu vähendada. Tehnoloogia teeb teatamise lihtsamaks, kuid ainult siis, kui lahendus sobib neile, kes seda kasutama peavad. Selles artiklis on kolm põhimõtet, millest lähtuda vahejuhtumitest teatamise lahenduse valimisel, ja ülevaade sellest, mida seadus tööõnnetuse korral nõuab.

Millest teatada

  • Tööõnnetus, mille tagajärjel töötaja sai viga.
  • Ohtlik olukord, mis oleks võinud lõppeda õnnetusega, näiteks lekkiv kemikaal, katkine piire või blokeeritud evakuatsioonitee.
  • Napp pääsemine, kus keegi peaaegu sai viga, näiteks kukkuv ese, mis maandus inimese kõrvale.

Ohtlikud olukorrad ja napid pääsemised on sama väärtuslik info kui õnnetused: need näitavad, kus võib järgmine õnnetus juhtuda.

Mida seadus tööõnnetuse korral nõuab

  • Tööandja registreerib ja uurib kõiki tööõnnetusi. Uurimise eesmärk on selgitada välja õnnetuse asjaolud ja põhjused ning abinõud, et sama ei korduks. Uurimises osaleb hääleõigusega töökeskkonnavolinik, tema puudumisel muu töötajate esindaja (töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 24).
  • Kui tööõnnetuse tagajärg on surm või eluohtlik seisund, teatab tööandja sellest viivitamata telefoni teel Tööinspektsioonile, surmaga lõppenud õnnetuse korral ka politseile.
  • Tööõnnetuse uurimine tuleb korraldada kümne tööpäeva jooksul pärast õnnetust.
  • Kui õnnetuse tagajärg on ajutine töövõimetus või surm, koostatakse uurimise kohta raport. Tööandja koostab selle töökeskkonna andmekogus või esitab Tööinspektsioonile kolme tööpäeva jooksul pärast uurimise lõppu ning annab raporti ka kannatanule.
  • Uurimise tulemused tehakse teatavaks kannatanule, töökeskkonnaspetsialistile, töökeskkonnavolinikule ja teistele töötajate esindajatele.

Ohtlikust olukorrast Tööinspektsioonile teatama ei pea. Kui ohtlik olukord aga näitab, et riskitase on muutunud, tuleb uuendada riskianalüüsi. Lugege lähemalt, millal riskianalüüsi uuendada.

3 põhimõtet lahenduse valimisel

1. Teatamine peab olema lihtne mõlemale poolele

Võrrelge praegust protsessi uuega: mitu sammu kulub teatajal ja mitu sellel, kes teadet menetleb? Lahendus võib vabastada andmete käsitsi sisestamisest, kuid kui teatamiseks tuleb teha palju klikke, jääb teade tegemata. Hea lahendus küsib teatajalt ainult hädavajalikku ja jätab ülejäänu menetlejale.

Mõelge ka sellele, millega töötajad teatavad. Kas neil on tööl arvuti, ühine tahvelarvuti või ainult oma telefon? Kas teatada saab ilma kontota, näiteks QR-koodi kaudu? Kas teatada saab anonüümselt? Anonüümsus aitab siis, kui töötajad kardavad, et teatamine toob kaasa süüdistused.

2. Kaasake töötajad valikusse

Kui uus tööriist valitakse juhtkonnas ja töötajatele antakse lihtsalt teada, et nüüd kasutatakse seda, jääb see sageli kasutamata. Otsustajatele võib protsess tunduda lihtne, kuid tootmises või kaubanduses ei ole kõik tehnoloogiaga harjunud. Katsetage lahendust enne otsust väikese töötajate grupiga ja küsige nende hinnangut.

3. Lahendus peab sobima teie protsessiga

Mõelge enne valikut läbi, kes teadet menetleb, kes määrab järeltegevused, kuidas jälgite nende täitmist ja kuidas jõuab info riskianalüüsi. Kontrollige ka, kas lahendusega saab koostada ametliku tööõnnetuse raporti.

Protsessi võib muuta, kui uus lahendus teeb selle lihtsamaks. Ärge sundige töötajaid aga kasutama viisi, mis neile ei sobi. Kui töötaja peab igast ohtlikust olukorrast teatama nutitelefoniga, mida ta muidu ei kasuta, tekitab see stressi ja vastuseisu.

Vahejuhtumid VITS-is

VITS-is registreeritakse ja uuritakse tööõnnetusi, ohtlikke olukordi ja nappe pääsemisi ühtemoodi.

  • Teatada saab kolmel viisil: platvormilt, töötaja portaalist või anonüümselt avalikult vormilt, mis avaneb QR-koodi skannides.
  • Paar lühikest küsimust teate juures otsustavad, kas tegemist on tööõnnetusega, ja avavad väljad, mida ametlik raport nõuab.
  • Juurpõhjuse saab välja selgitada viie miksi meetodi või Ishikawa kalaluu diagrammiga või kirjeldada oma sõnadega.
  • Tunnistajad täidavad seletuskirja portaalis või e-kirja lingilt.
  • Kordumise vältimiseks saab koostada tegevuskava, kus igal ülesandel on vastutaja, tähtaeg ja automaatsed meeldetuletused.
  • Juhtumi juures saab märkida riskianalüüsi, mis vajab uuendamist. Märge jääb nähtavale, kuni see on tehtud.
  • Õppetunnid saab avaldada valitud töötajatele ja teavitada neid e-kirjaga.
  • Iga juhtumi kohta saab koostada sisemise PDF-raporti ja Eesti ametliku tööõnnetuse raporti.

Lugege lähemalt vahejuhtumite registreerimisest VITS-is. Kui soovite näha, kuidas see päriselt välja näeb, broneerige demo.

Korduma kippuvad küsimused

Kas ohtlikust olukorrast tuleb Tööinspektsioonile teatada?

Ei. Seadus nõuab tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste registreerimist ja uurimist. Ohtlike olukordade registreerimine on siiski üks tõhusamaid viise õnnetusi ennetada.

Kes peab tööõnnetust uurima?

Tööandja. Uurimises osaleb hääleõigusega töökeskkonnavolinik või tema puudumisel muu töötajate esindaja. Kui tööandjal puuduvad vajalikud teadmised, peab ta kaasama pädeva eksperdi.

Kui kaua tööõnnetuse andmeid säilitada?

Tööõnnetuse uurimise andmeid säilitatakse 55 aastat. Uurimise tulemuste kohta koostatud raportit säilitatakse töökeskkonna andmekogus.

Artikkel tugineb töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §-le 24 ja Vabariigi Valitsuse määrusele „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“.