Paljudes ettevõtetes tehakse riskianalüüs ühe korra valmis ja see võetakse uuesti välja alles siis, kui tuleb kontroll. Seadus eeldab midagi muud: riskianalüüs on töökeskkonna sisekontrolli alus, selle tegevuskavas olevad abinõud peavad saama tehtud ja analüüsi tuleb uuendada, kui töö või töökeskkond muutub. Selles juhendis on kirjas, mida töötervishoiu ja tööohutuse seadus riskianalüüsilt nõuab, kuidas see samm-sammult koostada ja kuidas hoida see ajakohasena.

Mida seadus riskianalüüsi kohta nõuab

Tööandja kohustus korraldada töökeskkonna riskianalüüs tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 13 lõike 1 punktist 3. Sama lõike punkt 1 ütleb, et riskianalüüsi tulemused on töökeskkonna sisekontrolli alus. Täpsemad nõuded on seaduse §-s 134.

  1. Ohutegurid ja riskid. Tööandja selgitab välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdab vajaduse korral nende parameetrid ning hindab riske töötaja tervisele ja ohutusele.
  2. Tegevuskava. Riskianalüüs sisaldab tegevuskava: abinõud terviseriski vältimiseks ja vähendamiseks kõikidel tegevusaladel ja juhtimistasanditel, nende rakendamise ajakava ja rakendajad. Tööandja eraldab tegevuskava täitmiseks vajalikud vahendid.
  3. Töötajate eripärad. Arvestada tuleb töötajate ealisi, soolisi ja tervisest tulenevaid iseärasusi, sealhulgas eririske rasedatele ja rinnaga toitvatele, alaealistele ning tervisekahjustusega töötajatele. Samuti tuleb hinnata töökohtade, töövahendite ja töökorraldusega seotud riske.
  4. Töötajate teavitamine. Tööandja teavitab riskianalüüsist töötajaid ja nende esindajaid.
  5. Vorm ja esitamine. Riskianalüüs koostatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tööandja koostab selle töökeskkonna andmekogus või edastab Tööinspektsioonile.
  6. Säilitamine. Riskianalüüse säilitatakse töökeskkonna andmekogus. Andmekogusse kandmata ja enne 1. märtsi 2021 koostatud riskianalüüse säilitab tööandja 55 aastat alates koostamisest.

Riskianalüüsi vormi ega hindamismeetodit seadus ette ei kirjuta. Oluline on, et ohud oleksid välja selgitatud, riskid hinnatud ja abinõud kavandatud ning et see kõik oleks hiljem tuvastatav.

Kuidas riskianalüüs Tööinspektsioonile esitada

Töökeskkonna andmekogu on Tööinspektsiooni iseteeninduskeskkond TEIS. Tööelu portaali järgi peavad sinna riskianalüüsi esitama kõik tööandjad. Riskianalüüsi saab koostada otse TEISis või lisada sinna mujal koostatud analüüsi.

Kui riskianalüüsi uuendate, lisage iseteeninduskeskkonda ka uus versioon, et seal oleks alati kehtiv analüüs.

Riskianalüüs samm-sammult

1. Määrake ulatus

Otsustage, kuidas analüüs üles ehitada: ametikohtade, osakondade, tööprotsesside või töövahendite kaupa. Väiksemateks osadeks jagatud analüüsi on lihtsam uuendada, sest kui muutub üks töökoht, ei pea kogu dokumenti uuesti läbi töötama. Ametikohtade kaupa koostatud analüüsist saab ka iga töötaja kätte just oma töö ohud.

2. Selgitage välja ohutegurid

TTOS jagab töökeskkonna ohutegurid viide rühma:

  • füüsikalised, näiteks müra, vibratsioon, kiirgus, sisekliima, masinate liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused ning kukkumis-, elektrilöögi- ja plahvatusoht;
  • keemilised ehk ettevõttes käideldavad ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid;
  • bioloogilised, näiteks bakterid, viirused ja seened;
  • füsioloogilised, näiteks füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning sundasendid ja -liigutused;
  • psühhosotsiaalsed, näiteks õnnetus- või vägivallaohuga töö, ebavõrdne kohtlemine, kiusamine ja ahistamine, pikaajaline üksinda töötamine, monotoonne töö ja muud tegurid, mis võivad põhjustada tööstressi.

Käige töökohad läbi, rääkige töötajatega ning vaadake üle varasemad vahejuhtumid ja töötervishoiuarsti tähelepanekud. Töö ohte teavad kõige paremini need, kes seda tööd iga päev teevad.

3. Mõõtke, kui hindamiseks on vaja numbreid

Mõne ohuteguri puhul ei saa riski hinnata ilma mõõtmiseta, näiteks müra, vibratsiooni, valgustuse või õhu keemilise koostise korral. Mõõtmisi pakuvad näiteks töötervishoiuteenuse osutajad.

4. Hinnake riski suurust

Levinuim viis on riskimaatriks, kus riski suurus sõltub kahjuliku sündmuse tõenäosusest ja tagajärje raskusest. Tööelu portaalis on näide maatriksist, kus kolm tõenäosuse ja kolm tagajärje astet annavad kokku viis riskitaset. Kasutage kogu ettevõttes sama skaalat, et riske saaks omavahel võrrelda.

5. Kavandage abinõud ja pange need tegevuskavasse

Abinõude valikul lähtub tööandja TTOS §-s 121 sätestatud ennetuspõhimõtetest. Esmalt tuleb püüda riski vältida või kõrvaldada see tekkekohas, seejärel asendada ohtlik tegur vähem ohtlikuga ning kohandada töö ja töökorraldus töötajale sobivaks. Ühiskaitsemeetmed ja -vahendid on eelistatud isikukaitsevahenditele.

Märkige iga abinõu juurde vastutaja ja tähtaeg. Seadus nõuab tegevuskavas ajakava ja rakendajaid, ja just nende puudumise tõttu jäävad abinõud sageli ainult paberile.

6. Hinnake riski uuesti

Kui abinõud on rakendatud, hinnake riski uuesti. Nii näete, kas abinõu toimis ja kas risk on nüüd vastuvõetaval tasemel.

7. Tutvustage tulemusi töötajatele

Tööandja peab riskianalüüsist teavitama töötajaid ja nende esindajaid. Riskianalüüsi tulemused, sealhulgas töötaja töökeskkonna ohutegurid, terviseriskid ja nende vältimiseks rakendatavad abinõud, on ka juhendamise kohustuslik osa. Lugege lähemalt töötajate juhendamisest ja väljaõppest.

Millal riskianalüüsi uuendada

TTOS § 134 lõike 4 järgi uuendab tööandja riskianalüüsi, kui:

  • töötingimused või töökeskkond on oluliselt muutunud;
  • töövahendeid või tehnoloogiat on vahetatud või uuendatud;
  • on ilmnenud uued andmed ohuteguri mõju kohta inimese tervisele;
  • õnnetuse või ohtliku olukorra tõttu on riskitase esialgsega võrreldes muutunud;
  • töötervishoiuarst on tervisekontrolli käigus tuvastanud töötaja tööga seotud haigestumise;
  • tööinspektor on järelevalve käigus tuvastanud, et riske ei ole piisavalt hinnatud, ohutegurite parameetreid ei ole mõõdetud või abinõusid ei ole ette nähtud.

Lisaks peab tööandja igal aastal läbi vaatama töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi (TTOS § 13 lõike 1 punkt 2). Kuna riskianalüüs on sisekontrolli alus, on see hea hetk kontrollida, kas analüüs vastab veel tegelikkusele.

Kui töötajad teevad kaugtööd, peavad ka kaugtööga kaasnevad riskid olema riskianalüüsis kajastatud (TTOS § 135).

Sageli ei vaja uuendamist kogu analüüs, vaid üks ametikoht, osakond või ohutegur. Hoidke alles ka varasemad versioonid, sest need näitavad, kuidas töökeskkonda on aja jooksul parandatud.

Miks riskianalüüs jääb sahtlisse

Kui riskianalüüs ei toimi, on põhjus tavaliselt üks järgmistest:

  • analüüs on üks suur dokument, mida keegi ei taha uuendada;
  • abinõudel ei ole vastutajat ega tähtaega;
  • töötajad ei tea, millised on nende töö ohud;
  • vahejuhtumid ja ohtlikud olukorrad ei jõua riskianalüüsi;
  • uus versioon kirjutatakse vana peale ja ajalugu kaob.

Kõigi nende puhul aitab sama lahendus: hoida riskianalüüs väikeste osadena, siduda abinõud tegevuskavaga ja vaadata analüüs üle iga kord, kui midagi muutub.

Mis kasu on hästi tehtud riskianalüüsist

  • Prioriteedid. Näete, millised riskid vajavad kohest sekkumist ja kuhu on mõistlik raha ja aega suunata.
  • Abinõude toimivus. Kui hoolimata abinõudest esineb ohtlikke olukordi või õnnetusi, on see märk, et abinõud tuleb üle vaadata.
  • Tõendus. Kui töötaja nõuab tervisekahju hüvitamist, on riskianalüüs üks esimesi dokumente, millest selgub, kas risk oli hinnatud ja mida tööandja selle vähendamiseks tegi.
  • Kulude põhjendamine. Maksu- ja Tolliameti juhendi järgi ei tekita ega välista riskianalüüsi olemasolu iseenesest maksukohustust, otsustab kulu sisu. Riskianalüüs aitab aga põhjendada, miks mõni kulu oli töökeskkonna ohutuse jaoks vajalik.

Riskianalüüs VITS-is

VITS-is ei ole riskianalüüs eraldi fail, vaid osa igapäevasest tööohutuse tööst.

  • Analüüsi saab teha kogu ettevõttele, osakonnale või ametikohale.
  • Ohutegurid saab valida teegist või lisada omad.
  • Riskitase tuleb maatriksist: tõenäosus korda tagajärg, eraldi enne ja pärast meetmeid.
  • Meede muutub tegevuskava punktiks kohe, kui ohutegur salvestatakse. Vastutaja saab e-kirja ja meetmel on tähtaeg.
  • Ametikohapõhise analüüsi lõpetamisel tekib igale ametikohale oma juhend, mille töötaja kinnitab. Nii on töötajad tulemustest teavitatud ilma eraldi koosoleku ja allkirjaringita.
  • Uue perioodi saab alustada eelmise koopiast ja valida, mis saab varasematest meetmetest.
  • Ohutegurite ja meetmete juurde saab lisada fotosid.
  • Kaugtöökoha küsimustikus hindab töötaja ise oma töökohta ja lisab fotod. Vastustest tekib automaatselt PDF.
  • Valmis riskianalüüsi saab alla laadida PDF-ina, et lisada see Tööinspektsiooni iseteeninduskeskkonda TEIS.

Lugege lähemalt riskianalüüsist ja tegevuskavast VITS-is. Kui soovite näha, kuidas see päriselt välja näeb, broneerige demo.

Korduma kippuvad küsimused

Kas riskianalüüs on kohustuslik ka väikeettevõttele?

Jah. Riskianalüüsi peab korraldama iga tööandja, olenemata töötajate arvust ja tegevusalast. Ka kontoritöös on ohutegureid, näiteks sundasendid, pikaajaline arvutitöö ja tööstress.

Kes võib riskianalüüsi koostada?

Tööandja ise või tema esindaja, näiteks töökeskkonnaspetsialist. Koostamise võib tellida ka teenusepakkujalt, kuid kohustus riskianalüüs korraldada jääb tööandjale.

Kui tihti tuleb riskianalüüsi uuendada?

Seadus kindlat intervalli ei määra. Uuendada tuleb siis, kui töötingimused, töövahendid või riskitase muutuvad või kui töötervishoiuarst või tööinspektor tuvastab puudusi. Sisekontrolli iga-aastane ülevaatus on hea hetk analüüs üle vaadata.

Kuidas riskianalüüs Tööinspektsioonile esitada?

Riskianalüüsi saab koostada Tööinspektsiooni iseteeninduskeskkonnas TEIS või lisada sinna mujal koostatud analüüsi. VITS-is koostatud riskianalüüsi saab alla laadida PDF-ina ja lisada TEISi.

Kui kaua riskianalüüsi säilitada?

Töökeskkonna andmekogus olevad riskianalüüsid säilitatakse andmekogus. Kui analüüs ei ole andmekogus või on koostatud enne 1. märtsi 2021, säilitab tööandja seda 55 aastat alates koostamisest.

Artikkel tugineb töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §-le 134, mis jõustus 1. märtsil 2021.