Töötajate juhendamine ja väljaõpe: mida seadus nõuab ja kuidas seda hästi teha

Tööohutusalane juhendamine on üks tõhusamaid viise tööõnnetusi ja kutsehaigusi ennetada. Kui juhtub õnnetus, uuritakse kõigepealt, kas töötaja teadis ohust ja kas tal oli teadmisi, kuidas seda vältida. Selles juhendis on kirjas, mida töötervishoiu ja tööohutuse seadus juhendamise ja väljaõppe kohta nõuab ning kuidas juhendamine üles ehitada nii, et töötaja selle sisu ka meelde jätab.

Mida seadus juhendamise kohta nõuab

Tööandja kohustus korraldada töötaja juhendamine ja väljaõpe tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 13 lõike 1 punktist 13. Täpsemad nõuded on seaduse §-s 13³. Neist tulenevad viis põhinõuet.

1. Juhendamine enne tööle asumist. Tööandja juhendab töötajat enne, kui too tööga alustab.
2. Väljaõpe töökohal. Tööandja korraldab töökohal väljaõppe ohutute töövõtete omandamiseks, arvestades töö eripära ja ohtlikkust.
3. Kordamine, kui olukord muutub. Juhendamist ja väljaõpet tuleb vajalikus osas ja mahus korrata (vt allpool).
4. Tööle lubamine. Tööandja lubab töötaja tööle, kui ta on veendunud, et töötaja tunneb ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse korraldust ning oskab ohutuid töövõtteid praktikas rakendada.
5. Registreerimine ja kinnitamine. Tööandja registreerib juhendamise ja väljaõppe kuupäeva ja sisu kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Töötaja kinnitab juhendamist ja väljaõpet samuti kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Viimane nõue tähendab, et omakäeline allkiri paberil ei ole kohustuslik. Juhendamise võib dokumenteerida digitaalselt, kui kuupäev, sisu ja töötaja kinnitus on hiljem tuvastatavad.

Mida juhendamisel töötajale teatavaks teha

TTOS § 13³ lõige 1 loetleb teemad, mis tuleb juhendamisel eelkõige läbi võtta:

• ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnaspetsialisti kontaktandmed;
• töökeskkonna riskianalüüsi tulemused, sealhulgas töötaja töökeskkonna ohutegurid, terviseriskid ja nende vältimiseks rakendatavad abinõud;
• tehtava töö ja kasutatava töövahendi ohutusnõuded;
• ergonoomiliselt õiged tööasendid ja -võtted;
• ühis- ja isikukaitsevahendite kasutamine;
• tegutsemine tervisekahjustuse korral, sealhulgas esmaabi andmise juhised, esmaabivahendite asukoht, hädaabinumber 112 ja esmaabiandja kontaktandmed;
• elektri- ja tuleohutusnõuded;
• käitumine õnnetusohu ja õnnetusjuhtumi korral, ohumärguanded, evakuatsioonipääsude ja -teede ning tulekustutusvahendite asukohad;
• keskkonna saastamisest hoidumise juhised.

Praktikas jaguneb juhendamise materjal tavaliselt kolmeks osaks.

1. Töökorralduse reeglid

Kuidas on korraldatud töö- ja puhkeaeg, mida teha tööle tulles ja töölt lahkudes, kuidas teatada haigestumisest ning millised on turvareeglid.

2. Sissejuhatav juhend

Seadusest tulenevad üldnõuded, töötaja õigused ja kohustused, ettevõtte ennetustegevus ning olulised kontaktisikud: töökeskkonnavolinik, töökeskkonnaspetsialist ja esmaabiandjad. Siia kuuluvad ka esmaabi-, tule- ja evakuatsioonijuhised.

3. Ohutusjuhendid töövahendite ja tööde kohta

Iga ohtliku töövahendi ja tööprotsessi kohta koostatakse ohutusjuhend. Hea ohutusjuhend on lühike ja konkreetne ning sisaldab keelde ja kohustusi, mitte üldist teksti. Sobiv ülesehitus:

• ohud, mis selle töö juures esinevad;
• kohustuslikud isikukaitsevahendid;
• mida teha enne tööd;
• mida teha töö ajal;
• mida teha pärast tööd.

Pildid ja joonised selgitavad töövõtet sageli paremini kui pikk kirjeldus. Juhendamise materjali hulka kuuluvad ka töötaja ametikoha riskianalüüsi tulemused. Kui riskianalüüs on koostatud ametikohtade kaupa, tutvub iga töötaja just oma töö ohtudega.

Juhendamine ja väljaõpe ei ole sama asi

Juhendamine annab töötajale teadmised: millised on ohud ja nõuded. Väljaõpe on praktiline osa, mille käigus töötaja teeb ohutud töövõtted töökohal ise läbi ja väljaõpetaja veendub, et ta oskab neid rakendada. Väljaõppe kestus sõltub töö ohtlikkusest ja keerukusest.

Väljaõpetaja määrab tööandja. Tööelu portaali soovituse järgi peaks see olema töötaja, kelle ohutusalane käitumine on laitmatu.

Väljaõppe lõpus on mõistlik lasta kinnitada nii töötajal kui ka väljaõpetajal: töötaja kinnitab, et sai väljaõppe, ja väljaõpetaja kinnitab, et töötaja oskab töö ohutult ära teha. See on tõend, millele tööandja saab tugineda, kui ta töötaja tööle lubab.

Kuidas juhendamine üles ehitada, et see meelde jääks

Kõige levinum viga on anda uuele töötajale korraga lugeda kümneid lehekülgi ja paluda lõpus allkirja. Sellest on vähe kasu nii töötajale kui ka tööandjale: materjal ei jää meelde ja õnnetuse korral on raske tõendada, et töötaja sai sisust aru.

Jagage materjal osadeks

Kui materjali on palju, jagage juhendamine mitmeks osaks. Igale teoreetilisele osale järgneb väljaõpe ja mõnda aega iseseisvat tööd ning alles siis tuleb järgmine osa. Nii on töötajal korraga vähem meeles pidada ja uus teadmine seostub kohe praktikaga.

Jagage juhendamine pädevate inimeste vahel

Üldosa, st töökorralduse reeglid ja sissejuhatava juhendi, võib läbi viia töökeskkonnaspetsialist. Töövahendi- ja tööspetsiifilised juhendid on mõistlik anda osakonna juhile, meistrile või kogenud töötajale, kes oskab ka konkreetsetele küsimustele kohe vastata.

Kasutage eri vorme

Inimesed omandavad infot erinevalt. Tekst, pildid, lühivideo ja praktiline näitamine koos annavad parema tulemuse kui ainult tekst. Lühikese video saab teha ka olemasolevast esitlusest, kui lugeda selle juurde selgitus peale.

Kontrollige arusaamist

Juhendamine peaks olema arutelu, mitte eksam. Laske töötajal juhend kõigepealt ise läbi lugeda ja arutage seejärel sisu koos. Sobivad küsimused pärast juhendiga tutvumist:

• Millised kolm ohutusnõuet jäid teile kõige paremini meelde?
• Mis on selle töö juures teistsugune kui eelmisel töökohal?
• Milline õnnetus on selle töö või töövahendi juures kõige tõenäolisem ja kuidas seda vältida?
• Mida on oluline kontrollida enne töö alustamist ja enne töökohalt lahkumist?
• Mida selle töö juures kindlasti teha ei tohi?
• Mida rõhutaksite, kui peaksite kolleegi õpetama?

Digitaalse juhendamise puhul täidab sama rolli test juhendi lõpus: vastamiseks peab töötaja olulisemad ohutusnõuded läbi mõtlema.

Tehke juhendamisest sisseelamise osa

Juhendamine ei pea olema eraldi formaalsus. Kui see on uue töötaja sisseelamisprogrammi osa, näeb töötaja esimesest päevast, et ohutus on ettevõttes oluline.

Millal juhendamist korrata

Seadus ei määra kindlat intervalli, kui tihti juhendamist korrata. TTOS § 13³ lõike 3 järgi on kordamine kohustuslik, kui:

• muutub ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse korraldus;
• muutuvad töötaja tööülesanded või tööandja annab töötaja kasutusse uue töövahendi või tehnoloogia;
• töötaja on pikka aega töölt eemal viibinud;
• töötaja rikkus tööohutuse nõudeid ja see põhjustas või oleks võinud põhjustada õnnetusjuhtumi;
• töötaja, tööandja või Tööinspektsioon peab seda vajalikuks.

Paljud ettevõtted määravad lisaks ise juhenditele kehtivusaja, näiteks ohtlikumate tööde puhul üks aasta. Nii püsivad nõuded meeles ka siis, kui ükski ülaltoodud olukord ei ole tekkinud.

Kuidas juhendamist dokumenteerida

Dokumentidest peab hiljem selguma kolm asja: millal juhendamine või väljaõpe toimus, mis oli selle sisu ehk millised juhendid läbiti, ja et töötaja on seda kinnitanud. Traditsiooniline lahendus on juhendamise kaart, kuhu kantakse kuupäevad, juhendite nimetused ning töötaja ja juhendaja allkirjad.

Paberkaarti on raske ajakohasena hoida: kaardid on kaustades, kordusjuhendamise tähtaegu peab keegi meeles pidama ja kontrolli ajal tuleb andmeid otsida. Kuna seadus lubab kirjalikku taasesitamist võimaldavat vormi, saab sama teha digitaalselt. Süsteem hoiab kinnitust koos kuupäevaga ning näitab, kellel on juhendamine tegemata või aegumas.

Juhendamine ja väljaõpe VITS-is

VITS-is koostate juhendi või laadite olemasoleva üles ja saadate selle kogu ettevõttele, valitud osakondadele või ametikohtadele. Töötaja kinnitab juhendi viisil, mille valite riski järgi: paberil antud allkirja märkimisest kuni digiallkirjani Smart-ID, Mobiil-ID või ID-kaardiga.

• Juhendile saab lisada video ja testi. Töötaja saab kinnitada alles siis, kui on vastanud kõigile hinnatavatele küsimustele.
• Mitu juhendit ja vajalikud isikukaitsevahendid saab panna ühte paketti ühe kinnitusega.
• Igale töötajale saadetakse juhend tema keeles. VITS on kaheksas keeles.
• Väljaõpet kinnitavad nii töötaja kui ka määratud juhendaja.
• Kui juhendi kehtivusaeg saab täis, tekitab VITS kordusjuhendamise ülesande ja saadab meeldetuletused neile, kes pole veel kinnitanud.
• Iga töötaja kohta tekib PDF-tõend ja vastavusraport näitab, kes on juhendatud ja kes mitte.

Lugege lähemalt töötajate juhendamisest ja väljaõppe korraldamisest VITS-is. Kui soovite näha, kuidas see teie ettevõttes välja näeks, broneerige demo.

Korduma kippuvad küsimused

Kas juhendamise võib teha ja dokumenteerida digitaalselt?

Jah. TTOS § 13³ lõike 5 järgi registreerib tööandja juhendamise ja töötaja kinnitab seda kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Omakäeline allkiri ei ole kohustuslik, kui kuupäev, sisu ja kinnitus on hiljem tuvastatavad.

Kas juhendamise ja väljaõppe võib teha samal päeval?

Jah, kui töötaja jõuab materjali omandada. Mahuka materjali puhul on parem jagada see osadeks ja vaheldada teooriat praktikaga.

Kui tihti tuleb juhendamist korrata?

Seadus kindlat intervalli ei määra. Kordamine on kohustuslik kindlatel juhtudel, näiteks tööülesannete või töövahendite muutumisel ja pärast pikka eemalolekut. Lisaks võib ettevõte ise määrata juhenditele kehtivusaja.

Kes võib juhendada?

Juhendamise korraldab tööandja. Üldosa viib sageli läbi töökeskkonnaspetsialist, töökohapõhise juhendamise ja väljaõppe vahetu juht või kogenud töötaja, kes tunneb tööd ja selle ohte.

Artikkel tugineb töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §-le 13³, mis jõustus 1. jaanuaril 2019.