Mõnes ettevõttes saab esimese viie minutiga aru, et ohutus on seal oluline: töötajad kannavad kaitsevahendeid ka siis, kui keegi ei vaata, ohtlikust olukorrast räägitakse avalikult ja juhid järgivad ise samu reegleid. Teises ettevõttes kuuleb põhjendusi, miks see ei ole võimalik, ja väikest vigastust peetakse töö loomulikuks osaks. Vahe ei tulene töötajatest, vaid sellest, milliseid väärtusi juhtkond seab ja kuidas neid igapäevases töös järgitakse.

Mis on ohutuskultuur

Ohutuskultuur on ettevõttes omaks võetud väärtused, hoiakud ja tavad, mis määravad, kuidas ohutusse päriselt suhtutakse. Kõige selgemalt paistab see olukordades, kus kiirus ja ohutus lähevad vastuollu: kas töö peatatakse või võetakse risk.

Ohutuskultuur saab alguse juhtkonnast. Töötajad võtavad omaks väärtused, mida ettevõte oma tegudega näitab. Seetõttu tasub ohutust ja töötajate heaolu tutvustada juba värbamisel.

8 väärtust, millele toimiv ohutuskultuur toetub

1. Visioon

Ohutus ja töötajate heaolu võiksid olla osa ettevõtte visioonist ja eesmärkidest, mitte eraldi teema, millega tegeleb üks spetsialist. Kui eesmärk on kirjas, saab ka mõõta, kas selle poole liigutakse.

2. Juhid on eeskujuks

Organisatsioon on oma juhi nägu. Kui tootmises on turvajalatsid kohustuslikud, paneb need jalga ka juht, kes tootmisse läheb. Töötajad jälgivad, mida juhid teevad, mitte ainult seda, mida nad ütlevad.

3. Kaasamine

Kõige tõhusam viis ohutuskultuuri edendada on kaasata töötajad otsustesse, mis nende tööd puudutavad. Reeglit, mille loomisel töötaja ise kaasa rääkis, rikutakse harvem.

Seadus näeb kaasamiseks ette ka kindlad vormid. Kui ettevõttes on 10 või rohkem töötajat, valivad töötajad enda hulgast töökeskkonnavoliniku. Väiksemas ettevõttes peab tööandja töötajatega tööohutuse ja töötervishoiu küsimustes konsulteerima. Vähemalt 150 töötajaga ettevõttes moodustatakse töökeskkonnanõukogu (töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §-d 17 ja 18).

4. Info ja suhtlus

Õige info õigel ajal ja arusaadaval viisil vähendab kuulujutte ja ebakindlust. Töötajad peavad teadma oma töö ohte ja seda, mida ettevõte nende vähendamiseks teeb. Kui töötajad räägivad eri keeli, on mõistlik anda info keeles, mida nad hästi mõistavad.

5. Teatamine

Ohtlikest olukordadest, vahejuhtumitest ja töökeskkonna muredest teatamist tuleb julgustada ja hinnata. Töötajat ei tohi karistada ega naeruvääristada, kui ta toob välja puuduse. Iga teade on võimalus ennetada õnnetust, sest ohtlik olukord, mis seekord lõppes õnnelikult, võib järgmisel korral lõppeda vigastusega.

6. Õiglane vastutus

Iga töötaja peab tegutsema nii, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist (TTOS § 14). Rikkumisi tuleb märgata ja neile reageerida, kuid reaktsioon peab olema rikkumisega proportsionaalne. Rikkumisest saab teistele rääkida nii, et rikkuja jääb anonüümseks: eesmärk on õppida, mitte süüdlast avalikult häbistada.

Tööandja ja töötaja võivad kirjalikult kokku leppida ka leppetrahvi ohutusnõuete rikkumise eest. Seda saab teha ainult siis, kui töötajat on eelnevalt juhendatud ja välja õpetatud, ja töötaja leppetrahv ei tohi ületada tema ühe kuu keskmist töötasu (TTOS § 141).

7. Paindlikkus

Ettevõte kohandab protsesse, kui olukord muutub. Hea ohutuskultuuriga ettevõttes on harjumus hinnata töö ümberkorraldamisel ka uusi riske, mitte ainult tempot ja kulusid. Lugege lähemalt dünaamilisest riskihindamisest.

8. Õppimine

Ettevõte õpib nii õnnestumistest kui ka ebaõnnestumistest. Vahejuhtumi järel otsitakse juurpõhjust, mitte süüdlast, ja protsesse ei karta muuta. Tasub õppida ka teiste ettevõtete kogemustest, sest sageli on keegi sama probleemi juba lahendanud. Näiteid leiate meie klientide kogemuslugudest.

Kuidas ohutuskultuuri mõõta

Ohutuskultuuri on raske otse mõõta, kuid selle nähtavat osa, ohutuskliimat, saab mõõta. Ohutuskliima näitab, kuidas töötajad tajuvad ohutuse tegelikku tähtsust: kas juhid seavad ohutuse esikohale, kas probleemidest julgetakse rääkida ja kas ohutusreeglitesse usutakse.

Levinud tööriist on NOSACQ-50 (Nordic Occupational Safety Climate Questionnaire), mille töötasid välja kõigi viie Põhjamaa tööohutusuurijad. Küsimustikus on 50 väidet, mis jagunevad seitsmesse mõõtmesse:

  • juhtkonna ohutusprioriteet, pühendumus ja pädevus;
  • töötajate volitamine ohutusküsimustes;
  • juhtkonna õiglus ohutusküsimustes;
  • töötajate pühendumus ohutusele;
  • töötajate ohutusprioriteet ja riskide mitteaktsepteerimine;
  • ohutusalane suhtlus, õppimine ja usaldus kolleegide ohutusalase pädevuse vastu;
  • töötajate usaldus ohutussüsteemide tõhususe vastu.

Kuna küsimustik on standardne, saab tulemusi võrrelda ajas, osakondade vahel ja teiste organisatsioonidega. Kasulik on võrrelda ka juhtide ja töötajate vastuseid. Kui juhid hindavad ohutuskliimat oluliselt paremaks kui töötajad, on see märk, et info ei liigu.

Lisaks küsitlusele annavad ohutuskultuurist märku igapäevased näitajad: kui palju ohtlikest olukordadest teatatakse, kui kiiresti tegevuskava punktid saavad tehtud ja kui paljud töötajad on juhendid õigel ajal kinnitanud.

Ohutuskultuur ja VITS

VITS-is saab ohutuskliimat mõõta ja ohutuskultuuri igapäevaseid näitajaid jälgida samas keskkonnas, kus tehakse ülejäänud tööohutuse töö.

  • Ohutuskliima uuring põhineb NOSACQ-50 küsimustikul: 50 küsimust, neljapunktiline skaala ja tulemus seitsmes mõõtmes.
  • Uuring on täielikult anonüümne ja sellele vastatakse privaatse lingi kaudu. Osakonna tulemust ei näidata enne, kui vastajaid on piisavalt.
  • Tulemusi näeb kogu ettevõtte ja osakondade kaupa ning juhtide ja teiste töötajate võrdlusena. Uuringuid saab ajas võrrelda.
  • Tulemused saab töötajatele avaldada ja iga töötaja näeb oma osakonna tulemust.
  • Uuringu saab teha kaheksas keeles: eesti, vene, inglise, soome, rootsi, läti, leedu ja poola.
  • Ohtlikest olukordadest saab teatada ka anonüümselt, QR-koodiga avaneva vormi kaudu.

Lugege lähemalt ohutuskliima uuringust ja vahejuhtumitest VITS-is. Kui soovite näha, kuidas see päriselt välja näeb, broneerige demo.

Korduma kippuvad küsimused

Mis vahe on ohutuskultuuril ja ohutuskliimal?

Ohutuskultuur on ettevõtte väärtused ja tavad, mis kujunevad aastatega. Ohutuskliima näitab, kuidas töötajad ohutust praegu tajuvad. Kliima muutub kiiremini ja seda saab küsitlusega mõõta.

Kust alustada, kui ohutuskultuur on nõrk?

Juhtidest ja teatamisest. Juhid järgivad ise samu reegleid, ohtlikest olukordadest teatamine tehakse lihtsaks ja iga teate järel antakse tagasisidet. Mõõtke alguses ohutuskliimat, et hiljem näha, kas muutused mõjuvad.

Kui tihti ohutuskliimat mõõta?

Nii harva, et vahepeal jõuaks midagi muuta, ja nii tihti, et muutust oleks näha, näiteks kord aastas. Oluline on kasutada iga kord sama küsimustikku, et tulemused oleksid võrreldavad.