Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS) paneb paika, mida peab tööandja tegema, et töötajad jääksid tööl terveks. Seadus kehtib töötajatele ja ametnikele, olenemata ettevõtte suurusest ja tegevusalast. Selles artiklis on tööandja peamised kohustused lühidalt kirjas koos viidetega täpsematele juhenditele.

Töökeskkonna sisekontroll

Tööandja viib läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli: kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes. Sisekontrolli aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused ja sellesse kaasatakse töötajad. Igal aastal vaatab tööandja sisekontrolli korralduse läbi, analüüsib tulemusi ja kohandab vajaduse korral abinõusid (§ 13 lõike 1 punktid 1 ja 2).

Töökeskkonna riskianalüüs

Tööandja selgitab välja töökeskkonna ohutegurid, hindab riske töötajate tervisele ja ohutusele ning koostab tegevuskava abinõude, ajakava ja vastutajatega. Riskianalüüs koostatakse Tööinspektsiooni iseteeninduskeskkonnas TEIS või edastatakse Tööinspektsioonile ning seda uuendatakse, kui töötingimused, töövahendid või riskitase muutuvad (§ 134). Lugege lähemalt töökeskkonna riskianalüüsist ja dünaamilisest riskihindamisest.

Ohutusjuhendid

Riskianalüüsi alusel koostab tööandja ohutusjuhendid tehtava töö ja kasutatavate töövahendite kohta (§ 13 lõike 1 punkt 14). Hea ohutusjuhend on lühike ja konkreetne ning ütleb, mida teha enne tööd, töö ajal ja pärast tööd.

Juhendamine ja väljaõpe

Tööandja juhendab töötajat enne tööle asumist, korraldab töökohal väljaõppe ja lubab töötaja tööle alles siis, kui on veendunud, et töötaja oskab ohutuid töövõtteid rakendada. Juhendamist korratakse, kui töö, töövahendid või töökorraldus muutuvad. Juhendamine ja töötaja kinnitus registreeritakse kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (§ 133). Lugege lähemalt töötajate juhendamisest ja väljaõppest.

Töötervishoiuteenus ja tervisekontroll

Tööandja korraldab töötervishoiuteenuse osutamist ja kannab selle kulud. Tervisekontroll tuleb korraldada töötajale, kelle tervist võib riskianalüüsi järgi mõjutada mõni ohutegur või töö laad, näiteks müra, ohtlikud kemikaalid, raskuste käsitsi teisaldamine, kuvariga töö või pidev istumine. Öötöötajale ning pliiga ja asbestitolmuga kokku puutuvale töötajale korraldatakse tervisekontroll igal juhul (§ 131).

  • Esimene tervisekontroll toimub nelja kuu jooksul pärast tööle asumist, öötöö ja mõne ohuteguri puhul juba enne töö algust.
  • Järgmised tervisekontrollid toimuvad töötervishoiuarsti määratud aja järel, kuid vähemalt kord kolme aasta jooksul, alaealisel töötajal vähemalt kord aastas.
  • Tervisekontroll tehakse tööajal.

Isikukaitsevahendid

Kui töö laad seda nõuab, annab tööandja oma kulul töötajale isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvahendid ja korraldab isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe (§ 13 lõike 1 punkt 11). Isikukaitsevahend on viimane abinõu: ennetuspõhimõtete järgi eelistatakse ühiskaitsemeetmeid ja -vahendeid (§ 121). Töötaja on kohustatud ettenähtud isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt kasutama.

Esmaabi

Tööandja peab (§ 132):

  • määrama töötajate hulgast vähemalt ühe esmaabiandja, arvestades töötajate arvu, tervisekahjustuste sagedust, ettevõtte piirkondlikku jagunemist ja tegevuse iseloomu;
  • korraldama esmaabiandjale oma kulul ja tööajal koolituse ühe kuu jooksul pärast tema määramist ning täienduskoolituse iga kolme aasta järel;
  • paigutama nähtavale kohale esmaabi juhised, hädaabinumbri 112 ning esmaabiandja nime ja telefoninumbri;
  • tagama esmaabivahendite kättesaadavuse, sealhulgas tööks kasutatavates sõidukites ja masinates;
  • tagama esmaabiruumi, kui see on vajalik töötajate arvu, tegevuse iseloomu või tervisekahjustuste sageduse tõttu.

Töökeskkonnaspetsialist

Töökeskkonnaspetsialist on töökeskkonnaalaste teadmiste ja oskustega töötaja, keda tööandja on volitanud täitma töötervishoiu ja tööohutuse kohustusi. Kui ettevõttes sellist töötajat ei ole, peab tööandja kasutama pädevat ettevõttevälist spetsialisti. Töökeskkonnaspetsialisti määramine ei vabasta tööandjat vastutusest (§ 16).

Töökeskkonnavolinik ja töökeskkonnanõukogu

  • Ettevõttes, kus töötab 10 või rohkem töötajat, valivad töötajad enda hulgast töökeskkonnavoliniku. Väiksemas ettevõttes konsulteerib tööandja töötajatega tööohutuse ja töötervishoiu küsimustes (§ 17).
  • Vähemalt 150 töötajaga ettevõttes moodustatakse töökeskkonnanõukogu, kus on võrdselt tööandja ja töötajate esindajaid (§ 18).

Mitu tööandjat ja teenuseosutajad ühel töökohal

Kui ühel töökohal töötavad mitme tööandja töötajad, kooskõlastavad tööandjad oma tegevuse ja teavitavad üksteist ühisel töökohal esinevatest ohtudest, nende vältimise abinõudest ning päästetööde ja esmaabi korraldusest. Kui töökohal töötab teenuseosutaja, teavitab tööandja teda vajaduse korral samadest asjaoludest ja teenuseosutaja omakorda oma tegevusega seotud ohtudest (§ 12).

Tööõnnetused ja kutsehaigestumised

Tööandja registreerib ja uurib kõiki tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi. Surmaga lõppenud või eluohtliku seisundi tekitanud tööõnnetusest teatatakse viivitamata Tööinspektsioonile. Kui õnnetuse tagajärg on ajutine töövõimetus või surm, koostatakse uurimise kohta raport töökeskkonna andmekogus või esitatakse see Tööinspektsioonile (§ 24). Lugege lähemalt, mida teha tööõnnetuse korral ja kuidas korraldada vahejuhtumitest teatamist.

Kaugtöö

Kaugtöö korral kajastab tööandja kaugtöö riske riskianalüüsis, juhendab töötajat enne kaugtööle lubamist, tagab sobivad töövahendid, korraldab tervisekontrolli ja uurib tööõnnetusi. Töötaja kujundab ohutu töökoha tööandja juhiste järgi (§ 135 ja § 14). Lugege lähemalt kaugtööst ja tööohutusest.

Töötaja kohustused ja õigused

Töötaja osaleb ohutu töökeskkonna loomisel ja järgib ohutusnõudeid, järgib töö- ja puhkeaja korraldust, läbib tervisekontrolli ja kasutab ettenähtud isikukaitsevahendeid. Ta peab tegutsema nii, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist. Töötajal on õigus tõsise ja vältimatu õnnetusohu korral töö peatada ja ohualalt lahkuda ning keelduda tööst, mis seab ohtu tema või teiste tervise (§ 14).

Tööandja ja töötaja võivad kirjalikult kokku leppida leppetrahvi ohutusnõuete rikkumise eest, kui töötajat on eelnevalt juhendatud ja välja õpetatud. Töötaja leppetrahv ei tohi ületada tema ühe kuu keskmist töötasu (§ 141).

Järelevalve

Seaduse täitmise üle teeb järelevalvet Tööinspektsioon. Kui inspektor tuvastab rikkumise, võib ta teha ettekirjutuse. Tööandja teeb ettekirjutuse teatavaks töötajatele, töökeskkonnaspetsialistile ja töötajate esindajatele, täidab selle tähtpäevaks ja teavitab täitmisest Tööinspektsiooni (§ 13 lõike 1 punktid 18 ja 19). Seadus näeb ette ka sunniraha ja väärteokaristused.

Kuidas kohustustel silma peal hoida

Enamik kohustusi on seotud tähtaegade ja tõenditega: kes on juhendatud, kelle tervisekontroll aegub, kes on saanud isikukaitsevahendid ja millised riskianalüüsi abinõud on veel tegemata. VITS-is on juhendamine, tervisekontrollid, isikukaitsevahendid, riskianalüüs, vahejuhtumid ja tegevuskava ühes kohas ning töölaud näitab kõigi valdkondade hetkeseisu. Kui soovite näha, kuidas see päriselt välja näeb, broneerige demo.

Levinud väärarusaamadest lugege artiklist 7 müüti töötervishoius ja tööohutuses.

Artikkel tugineb töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kehtivale redaktsioonile seisuga september 2026. Seaduse terviktekst on Riigi Teatajas.