Töötervishoius ja tööohutuses liigub palju väiteid, mis kõlavad usutavalt, kuid ei pea paika. Vale arusaam võib lõppeda töötaja vigastuse ja tööandja vastutusega. Siin on seitse müüti, millega kokku puutume kõige sagedamini, ja see, mida seadus tegelikult ütleb.

Müüt 1: juhendamisel loeb ainult allkiri

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 133 lõike 5 järgi registreerib tööandja juhendamise ja töötaja kinnitab seda kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Omakäeline allkiri ei ole kohustuslik, kinnituse võib anda ka digitaalselt.

Allkirjast olulisem on see, kuidas juhendati. Kui töötajale antakse kaust juhenditega ja oodatakse, et ta loeb selle paari tunniga läbi ja jätab kõik meelde, ei ole juhendamine oma eesmärki täitnud. Õnnetuse korral uuritakse ka juhendamise sisu: kui palju materjali pidi töötaja korraga omandama ja kas sellele järgnes väljaõpe.

Jagage juhendamine väiksemateks osadeks ja lisage lugemisele video, test või praktiline ülesanne. Lugege lähemalt töötajate juhendamisest ja väljaõppest.

Müüt 2: riskianalüüsi peavad tegema ainult ohtliku tööga ettevõtted

Riskianalüüsi peab korraldama iga tööandja, olenemata suurusest ja tegevusalast (TTOS § 13 lõike 1 punkt 3). Ohutegureid on igas töökeskkonnas. Suures ettevõttes on analüüs mahukam, kuid ka ühe töötajaga ettevõte peab selle koostama.

Riskianalüüs koostatakse Tööinspektsiooni iseteeninduskeskkonnas TEIS või edastatakse Tööinspektsioonile. Väikeettevõttele sobib hästi TEISi enda riskianalüüsi tööriist. Lugege lähemalt, mida seadus töökeskkonna riskianalüüsilt nõuab.

Müüt 3: kõik töötajad tuleb saata tervisekontrolli

Nii ja naa. Tervisekontroll tuleb korraldada töötajale, kelle tervist võib riskide hindamise tulemusel mõjutada mõni seaduses loetletud ohutegur või töö laad (TTOS § 131 lõige 4). Loetelus on näiteks müra, vibratsioon, ohtlikud kemikaalid, bioloogilised ohutegurid, raskuste käsitsi teisaldamine, kuvariga töö ning korduvaid liigutusi sisaldav töö või töö pidevas sundasendis, sealhulgas istudes või seistes. Kuna loetelus on ka kuvariga töö ja pidev istumine, vajab tervisekontrolli tegelikult enamik töötajaid.

Mõne olukorra kohta kehtivad eraldi reeglid:

  • öötöötajale ning pliiga ja asbestitolmuga kokku puutuvale töötajale tuleb tervisekontroll korraldada sõltumata riskianalüüsi tulemusest;
  • esimene tervisekontroll tuleb korraldada nelja kuu jooksul pärast tööle asumist, öötöötajal aga enne öötööle asumist ning bioloogiliste ohutegurite, kantserogeenide, plii või asbestitolmuga kokku puutuval töötajal enne kokkupuute algust;
  • järgmised tervisekontrollid toimuvad töötervishoiuarsti määratud aja järel, kuid vähemalt kord kolme aasta jooksul, alaealisel töötajal vähemalt kord aastas.

Tervisekontrolli kulud kannab tööandja.

Müüt 4: nõuded sõltuvad tegevusalast

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus ja selle alusel kehtestatud määrused kehtivad kõigile tööandjatele. Konkreetse töö või ohuteguri kohta võivad kehtida lisanõuded, näiteks ehitustöödel või ohtlike kemikaalidega töötamisel, kuid põhikohustused on kõigil samad: töökeskkonna sisekontroll ja riskianalüüs, juhendamine ja väljaõpe, töötervishoiuteenus ja tervisekontroll, isikukaitsevahendid ning esmaabi.

Müüt 5: väikeettevõtte juurde Tööinspektsioon ei jõua

Tööinspektsiooni järelevalve puudutab kõiki tööandjaid, ka väikeettevõtteid ja mittetulundusühinguid. Kontroll ei tähenda tingimata, et keegi on kaevanud, see võib olla ka tavapärane järelevalve.

Kõige olulisem on siiski see, et töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ei ole mõeldud kontrolli jaoks, vaid selleks, et töötajad jääksid terveks.

Müüt 6: kontoritöö on ohutu

Ka kontoris on ohutegureid. Pidev istumine ja kuvariga töö võivad põhjustada luu- ja lihaskonna vaevusi ning silmade väsimust. Kontoritöös on sageli olulised ka psühhosotsiaalsed ohutegurid, näiteks suur töökoormus ja tööstress. Tööõnnetusi juhtub ka kontoris, sageli komistamise, libisemise ja kukkumise tõttu.

Kõik töötervishoiu ja tööohutuse kohustused kehtivad ka kontoritöös: riskianalüüs, juhendamine, tervisekontroll ja esmaabi.

Müüt 7: kui töötaja loobub kirjalikult isikukaitsevahendist, ei vastuta tööandja

Kui isikukaitsevahend on töö laadi tõttu vajalik, peab tööandja selle oma kulul andma ja korraldama selle kasutamise väljaõppe (TTOS § 13 lõike 1 punkt 11). Töötaja peab ettenähtud isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt kasutama (TTOS § 14 lõike 1 punkt 4) ja tööandja peab kontrollima, et nõudeid täidetakse. Töötaja avaldus neid kohustusi ei muuda: tööandja ja töötaja ei saa kokku leppida, et seadusest tulenevaid ohutusnõudeid ei täideta.

Kui töötaja keeldub isikukaitsevahendit kasutamast, peab tööandja sellele reageerima, mitte laskma tal ohtlikku tööd jätkata. Isikukaitsevahend on seejuures viimane kaitseabinõu: seaduse ennetuspõhimõtete järgi eelistatakse ühiskaitsemeetmeid ja -vahendeid.

Kuidas müüte vältida

Kui mõni väide tundub liiga mugav, tasub see seadusest üle kontrollida või küsida nõu töökeskkonnaspetsialistilt. Dokumentidest peaks alati selguma, mida on tehtud: kes on juhendatud, millised on riskid, kes on tervisekontrollis käinud ja kes on isikukaitsevahendid kätte saanud.

VITS-is on juhendamine, riskianalüüs, tervisekontrollid ja isikukaitsevahendite väljastamine ühes kohas, nii et tõendid on olemas ka siis, kui neid on vaja. Kui soovite näha, kuidas see päriselt välja näeb, broneerige demo.

Artikkel tugineb töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kehtivale redaktsioonile seisuga september 2026.